|
esileht » SURFIKOHAD
Lõuna-Eesti surfarite elu polegi sugugi nii hull, kui esmapilgul võib tunduda. Kes väikestel metsajärvedel on põhitõed selgeks saanud, hakkab käima Võrtsul ja Peipsil. Ja pole merigi oma tuulte ja lainetega lõpmata kaugel. Kui Pärnu surfarid ei saa oma lahesopist kaugemale ja Tallinna rahvas Väänast, siis meile on kõik mered avatud! Üks karmimaid Eesti surfikohti, Toila ja üks parimaid lainekohti Narva-Jõesuu, kuhu muud surfarid harva satuvad, on kõigest kahe sõidutunni kaugusel!
Surfikohtade kirjeldusi vaata ka EPLlehelt, Saaremaa Surfiklubi lehelt ja maui.ee surfikohtade kaardilt.
1.Võrtsjärv,Trepimägi ,surfirahva keeles ka ühispanga alune (EÜP suvila on seal lähedal). Sobib surfamiseks lõuna-lääne-põhjatuulega. Lõunatuulega on kalda all vaiksem. Laks algab siis paarisaja meetri kaugusel kaldast. Kõige otsem tee Tartust sinna on Valga maanteed pidi (~50km). Peale Elvat tuleb keerata paremale Rannu peale. Rannust sõita läbi ja keerata veelkord paremale. Ja siis umbes 100-200m pärast vasakule. Silt näitab Limnoloogiat. Edasi tuleb mõni km metsavahel sõitmist. Ja kui nüüd mets ära lõppeb,siis näitab silt paremale: Trepimäe 1 ja Võrtsjärv 1. Lõpus tuleb natuke maad mööda kruusakat sõita, kuni tee jõuab järve äärde. Õige koht on, kui tee pealt on järv vabalt näha. Vetteminek hea. Põhi kivine ja liivane. Purje ülespanek murul ja kiviklibul. Suur puudus on igavesti sees olevad kalavõrgud.
2.Võrtsjärv,Vaibla. Legendaarsete Tondisaare surfimaratonide stardikoht. Sobib surfamiseks ida-kagu suunaliste tuultega. Tartust tuleb sõita Viljandi maanteed mööda umbes 50 km. Siis mingil hetkel näitab Vaibla silt paremale kruusateele. Esimesest kolme harulisest ristist pöörata paremale.Tee viib pisut maad järve äärt mööda. Kui jõuad muulini, oledki õiges kohas. Madala veeseisuga on siin keset järve oht salalike kivide otsa sõita. Vetteminek pisut liiga pikk. Liivapõhi. Purje saab üles panna murul.
3.Võrtsjärv, Tamme paljand. Trepimäe teeotsast tuleb sõita veidi edasi Sangla poole. Silt näitab Tamme paljand 3km. Vana veski kõrvalt mööda ja kitsukest rada pidi mäest alla. Viimane lõpp on paras mudaralli. Ohtlikke kive kõrgema veeseisuga justkui ei ole. Pikalt on madal ja laine tundub väiksem kui Trepimäel. Lõunatuul peaks Tammel paremini kätte puhuma. Suurepärane koht lohetajatele, algajatele ja vabastiilijatele.
4. Võrtsjärv, Tarvastu polder. Saab sõita idakaarte, põhja- ja lõunatuulega. Suvel madala veega hakkab umbrohi segama. Kive pole ja keskmise vee tasemega ca 50 meetrit jalutada ja siis peale. Põhi liivane ja kaugel mudane. Järvelt maha tulekuks saab kasutada kanalit, nii et tagant tuules saab sõita otse regamise koha kõrvale. Asub 10 km Mustlast, 35 km Viljandist,Tartust ca 80 km. Igal suvel on seal 2 nädalat laagris Tartu jahtklubi Merikotkas noored purjehuvilised Valdeko Säre juhendamisel.
5. Peipsi, Kauksi.Peipsi põhjakaldal on peaaegu täispikkuses sobivad liivarannad. Kauksis on nad vähem kõrkjatesse kasvanud, ent kama tuleb veeni tassida kõige pikemalt. Samuti on oht, et Jõhvi pätid vahepeal autot rüüstavad. Tartust 70-100km. Idakaarte ja lõunatuultega eriti hea. Äraproovitud kohad on veel Tammispääl Kõrgemäe kaupluse vastas ja Raadnas.
6.Peipsi, Ninaküla. Umbes 50km. Idakaarte tuuled sobivad. Ninaküla asub Alatskivilt paremale keerata umbes 6km. Vee peale minekuks on kõige parem koht Ninaküla surnuaiast umbes 600m lõuna poole, kus tee jõuab päris järve kaldale. Teisele poole teed jääb palkmaja. Sellest sõita üks käänak veel edasi. Tuultele on avatud lõuna-ida-põhi. Idatuule korral märkimisväärne murdlaine. Vetteminek kivine. Kui veetase on madal ja uim pikk, tuleks kalda all hoolega kive jälgida. Vöösügavusel põhi liivane. Rigada saab kaldal muru peal. Kui tuul on üle 10m/s tekkivad umbes kahemeetrised tihedad ja teravad lained. Vahelduseks päris mõnus, ainult kõvat laksu esineb üsna harva. On olnud päevi, kus Ninas jääb tuult väheks, aga Saadjärvel või Räpinas saab sõita. Kõva ilma ja kirdetuulega keerab laine kalda lähedal vastu ja murdub just parajal kaugusel, et enne parimaid trampliine glissi saada. Nina on lahe!
7.Peipsi, Kodavere. Samuti umbes 50 km Tartust. Alatskivilt tuleb otse läbi sõita, Kallastest mööda ja mõne km pärast ongi Kodavere. Paremal, Peipsi kaldal vilksatab korra kirikutorn. Peale seda tuleb järv nähtavale. Sõita tuleb seni, kuni paremal on mingi suvituskoht, kus võrkpalliväljakud, putka moodi baar jne. ja seal pööratagi Peipsi poole. Suviti on ligipääs piiratud tõkkepuuga. Rigada saab mäe otsas, kus on muru ja väga palju ruumi. Kama alla tassimine on veidi tülikas, aga all on see eelis, et vette minek on mõnus ja teadaolevalt kividevaba. Vesi on madal hea 50m. Sobivad tuuled on samad nagu Ninakülas. Arvatavasti saab üürida ka kalda peal seisvat sauna. Laineolud nagu Peipsil ikka. Tugeva idatuulega tekib ehk algajaid segav murdlainetus. Üldiselt on vahusem kui Ninaküla. Kuidas kellelegi meeldib. Maitse asi.
8. Peipsi, Räpina tuuletoru. Tartust umbes 70 km. Kui Tartu poolt tulles Räpinasse sisse sõita, tuleb T-kujulisel ristmikul järgida peatee suunda ja keerata paremale. Siis sõita 1.4 km, kuni tuleb keerata vasakule viida "Räpina rand" suunas. Umbes kilomeetri pärast nüüd juba linnast väljas tuleb uus samasugune viit vasakule. Jääb veel mõni km asfaltteed. Rigamiseks on hulgaliselt mõnusat muru. Kive pole, põhi liivane ja mudane. Loode, põhja ja kirdetuule ning päikese koosmõjul tekib märkimisväärne kohalik termotuul. Lõunakaartega pole veel piisavalt testitud. Lainet pole, chop meenutab Võrtsjärve. Sobib hästi algajatele. Ainult väga kaugele ei maksa sõita. Vene piirivalvurid ei maga ja ka kalavõrke on kaugemal. Räpina surfikoht on skipperiga laua puruks hüppamiseks parim.
9. Saadjärv. Kas Äksi kiriku alune või siis teisel pool järve Kukulinna liivarand. Järv on pikaks venitatud loode-kagu suunas. Seega parimad tuulesuunad on Äksis põhi-kirre-ida-kagu ja Kukulinnas loode ja lääs. Edelaga peab minema teisele poole järve, aga seal ei ole ühtegi mõistlikku ligipääsu veele. Saadjärv on tõsisemate surfifännide huviorbiidist kadunud koht. Põhiline eelis: 23km Tartust. Jäätub oma sügavuse tõttu nädal hiljem, kui teised järved. Tuuled hirmsasti puhangulised. Õppimiseks ja purjetrikkide harjutamiseks käib küll. Vesi on sile isegi tugeva tuulega ja seega igasuguseid pöördeid mõnus harjutada. Saadjärv on super talviseks lohetamiseks ja kelgutamiseks.
10.Toila. Asub põhjarannikul. Tartule lähim mereäärne surfikoht. Kõigest 150km. Sobib loode ja kirdetuulega. Põhi puhub otse sisse ja lääs pisut maatuul. Põhjatuulega muuli ja tugeva murdlaine tõttu merelepääs väga raske. Avamerelaine on Toilas hiigelsuur, murdub sageli ja leidub palju trampliine. Põhi liivane, läheb kiirelt sügavaks, autoga saab mõnusalt lähedale, purjesid saab rigada murul. Mõned kivid varitsevad vanast vetelpäästeputkast lääne poole ranna lähedal ja lisaks on kaks väga salakavalat suurt kivi ka ida poole, millest esimene jääb vetepäästeputkaga peaaegu samale joonele, teine kümmekond meetrit ida ja 5-10 meetrit merepoole. Ohtlikuks muutuvad nad siis kui vee seis on madal (tükk aega on puhunud ida- või kirde tuuled, mis viivad vee lahest ära). Sõita tuleb läbi Toila ja keerata paremale sadama poole, mis ka kaartidel märgitud. Pööramist keelab sissesõidu keelu märk, mis aga surfaritele loomulikult ei kehti:) Toilas on ka asjalik söögikoht, restoran Fregatt, kus vinged suured portsud. See asub siis vasakule pööraval teel pisut maad enne eelpool kirjeldatud sadamasse viivat parempööret. Mitte just kõige kindlamat infot tuule kohta saab viisakalt küsides sadamatöötajatelt telefonidel: 03369701 ja 03369619 Toila sadamas on ka jahtklubi, kus sõbralik peremees, kes sügisesel ajal ümberriietumiseks sooja laseb.
11. Narva-Jõesuu. Kui Toilasse sõites selgub, et puhub läänest või on põhjatuul, ehk onshore, siis tasub 20 km edasi Narva poole sõita. Need on just Narva-Jõesuu parimad sõidutuuled, sest loode on siin onshore. Narva-Jõesuu liivarand on kilomeetrite pikkune. Mere poole pööramist keelavad igal pool märgid. Vaid vahetult enne asulamärki saab seda teha. Peale pulmalinte täis seotud puud tuleks 50m pärast keerata vasakule. Sügisesel ajal võib aga linnast, näiteks sanatooriumi (suur punastest tellistest mürakas) kõrvalt proovida. Olgu kuidas on, aga läänetuulega ja eriti WSW-ga on Narva-Jõesuus väga mõnusad lainesõidu tingimused. Sama pikki ja vägevaid liine näeb Väänaski harva. Tuuleinfot annab sõbralik vene tädi, kes on ka kohaliku ilmajaama boss tel. 3577085
12. Vääna-Jõesuu.Tartust 220 km. Vääna tõmbenumber on edelatuul, mis puhub diagonaalis Türisalu panga varjust ja tekib sideshore tingimus. Tugeva stabiilse tuulega küünib lainekõrgus 4-6 meetrini. Edelaga on rullist võimalik läbi saada. Lääne ja loodetuul puhub üsna otse sisse ja siis on jutu järgi Pirital parem. Lõunatuulega sõidetakse teisel pool jõge põhjapoolses, ehk supelrannas, aga lõunatuul kipub olema puhanguline ja kindlasti mitte nii hea. Vääna on anomaalseim surfikoht mandril. Rull on sõnulseletamatu ja tahab harjumist. Vääna äraproovimine on igale surfarile kohustuslik. Kes on käinud, see on kiitnud ja kes pole, ei tea pooli asju..
13. Harilaid.Üks mõnus tuuline koht Saaremaal. Kõige kehvemad olud on kagu ja lõunaga, aga saab hakkama. Laiule ligipääs on viimastel andmetel piiratud. Seda ümbritseb kolm suurt liivarannikuga sügavat lahte. Haagi lõugas jääb laiule sõites vasakule, Uudepanga laht paremale. Mõlemad on turvalised surfikohad. Kui midagi merel juhtub, siis tõenäoliselt kannab tuul kaldale. Lähedal on piirivalvurid kelle käest võib mereilmateadet küsida ja paluda neil omal silm pealhoida. Tegelikult on see Vilsandi looduskaitseala ja seega peab seal käituma eriti hoolsalt. Autoga teedelt kõrvale sõita ei tohi. Olenevalt tuule suunast ei pruugi Harilaiu lahtedes märkimisväärseid laineid üldse tekkida. Koha suurim eelis on just tuul, kivide puudumine ja turvalisus.
14. Ristna, Hiiumaa. Ristna on nagu Vääna ja Narva-Jõesuugi täiesti teine maailm võrreldes muude surfikohtadega. Räägitakse "lahest sõjaväeosa juures", Paabu lahest ja "Paabu lahe kõrval olevast ehk põhjalahest". Esimeses käiakse sõitmas kagu ja lõunaga.Vastupidiselt Paabu arvamusele ei ole seal "hirmus palju"kive. Eks mõni ikka vast on, aga vähemalt tundub kivide poolest suht ohutu. Paabu lahes sobib vetteminekuks ainult lippude vaheline ala, kus kive pole. Mujal jagub nii tähistatud,kui tähistamata mürakaid. Põhjatuulega shorebreaki pole, vetteminek on lihtne ja neeme tipus saab nautida sideshore lainesõitu. "Paabu lahe kõrval olevas põhjalahes" on kive rohkem, aga õige tuulega on ka ägedad lained. Seal peet i2002. aastal ajalooline wavevõistlus. Ristna oma mitme surfamiseks sobiva lahesopiga võimaldab leida pea igasuguse tuulesuunaga häid lainetingimusi. Sobib edasijõudnud surfaritele. Tormine Ristna on väljakutse ja ellujäämiskursus.Shorebreak kalda all küünib mõnikord 2 meetrini ja tagasivoolav vesi kannab endaga ka paarikümne cm paksuse liivakihi jalge alt. Üks läbimõtlemata liigutus ja tuleb seada sammud surfipoodi uut taglast ostma..
|